Avarellitehnika
1.
Akvarellivärvide eripära: akvarell on läbipaistev ja õhuline värv, mitte
kattevärv nagu nt. guaššvärv.
2.
Akvarellvärvide juures ei kasutata musta värvi, tume toon saadakse teiste
värvide kokkusegamisel. Ei kasutata ka valget värvi, sest valgeks värviks on
paber, millele maalitakse.
3.
Akvarellipintsel on pehme ja terava otsaga.
4.
Akvarellipaber on krobeline, sest imab nii paremini vett.
5.
Akvarelliga saab värve sulatada, tulemus jääb erinev, kui maalida märjale või
kuivale pinnale.
6. Heledama
värvitooni saamiseks lisan värvile rohkem vett, tumedama tooni saamiseks võtan
värvi rohkem.
Dekollaaž
Dekollaaž on
kunstitehnika, mille puhul pildipind osaliselt hävitatakse ka maharebides,
ülemaalides, deformeerides vm. Idee on tulnud otse tänavalt: teadetetahvlitest,
kus inimesed kinnitavad oma pabereid vanade tekstide peale, paberid võivad olla
määrdunud ja katkirebitud. Tehnikat saab kasutada näiteks kaustiku kujundamise
juures, huvitava pakkepaberina või kinkekotina, uue maali vm töö põhjana või sisekujunduses
seinamaalinguna.
Pildinäiteid leiad siit https://www.google.ee/search?q=decollage&hl=et&sa=N&biw=937&bih=901&prmd=imvns&tbm=isch&tbo=u&source=univ&ei=1zs3UPH5LYK_0QWTkYG4CA&ved=0CC4QsAQ
Dekupaaž
Dekupaaž on dekoreerimistehnika, kus kombineeritake omavahel värvimist ja
kleepimist.
Kleepimiseks kasutatakse fotosid, ajalehe-väljalõikeid, salvrätikupilte
vm pabereid.
Valitud pind kaetakse soovitud piltide, kujundite ja värviga ning töö
lõppedes lakitakse üle. Lakkimine teeb pinna vastupidavaks ja annab läike.
Lakkimise asemel või kasutada ka veega lahjendatud PVA-liimi.
Tehnika tulemusena muudetakse kas vana ja kasutu või ka uue kuid igava
välimusega eseme ilme värskeks ja isikupäraseks.
Pildinäiteid saad vaadata siit http://deco-effect.blogspot.com/2011_02_01_archive.html Kollaažitehnika
Kollaaž
on kunstitehnika, mille juures kombineeritakse erinevaid tehnikaid: kleepimist,
joonistamist ja kirjutamist. Kitsamalt võttes on kollaažitehnika nö.
rebimistehnika, kus värvide asemel on paber ja ajalehevälja-lõiked, pintsli või
pliiatsi asemel liim ja käärid. Ajakirjadest valmis värvide kleepimised
paberile saame teistsuguse tulemuse kui maalides või pliiatsitega värvides.
Ja veel: pildid Pelgulinna Gümnaasiumi kollaažitehnikas töödest http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/156861/
Ja lõpuks mõned sellise kunstniku nagu Henry Matisse tööd, tekst küll inglise keeles, aga pildid ka allpool http://www.henri-matisse.net/cut_outs.html
Linoollõige
Linoollõige on
trükigraafika liik. Trükigraafikas kantakse (lõigatakse, uuristatakse, kraabitakse
jne) soovitav kujutis mingile alusele. Seejärel kantakse rulliga alusele spetsiaalne
trükivärv, mis on tihedama koostisega, kuivab tavalisest kauem kuid on
vastupidavam. Värviga kaetud plaat surutakse paberile, nii tekibki soovitud
kujutis. Linoollõike alusmaterjaliks on linool – pehmemat sorti
linoleumi taoline materjal. Kavandi tegemine on linoollõike juures väga
oluline sest: lõigatud trükiplaati ei saa enam parandada, kujutis kantakse
plaadile peegelpildis, sest tulemust saab korduvalt kasutada.
Pastellijoonistus
Pastellijoonistus on kunstitehnika, mis võimaldab ühendada omavahel
JOONISTAMISE (jooned) ja MAALIMISE (värvid).Pastellitöö tarvis läheb tarvis õli-
või kuivpastelle, erineva faktuuri ja tooniga pabereid, pintsleid, vett. Üks
tuntumaid kunstnikke, kes armastas kasutada oma tööde juures pastelle oli
prantslane Edgar Degas. Degas`i lemmikteemaks olid baleriinid. Eesti
kunstnikest kasutas sageli pastelle Ants Laikmaa, nt. luuletaja Marie Underi
portree juures.
Näide Degas`i tööst www.metmuseum.org/toah/.../hd_dgsp.htm
Laikmaa Marie Underi portree www.estonica.org/.../Ants_Laikmaa_-_Marie_Under,_1...
No comments:
Post a Comment